Velise alevik - endine valla keskus tekkis 19. saj. lõpul ehitatud Apostliku Õigeusu Kiriku ja koolimaja ümber. Siis oli siin vallamaja (1892), kaks-kolm kauplust, rohupood, pagar, kingsepp ja rätsep.


Tänapäeval asuvad alevikus kultuurimaja (endine koolimaja) ja postkontor.

Erilist tähelepanu väärivad 1905. aasta sündmuste paigad. Velise kujunes 1905. aasta sügisel Läänemaa revolutsioonilise liikumise keskuseks. Siin moodustati revolutsiooniline omavalitsus - Velise "vabariik". Selle juhtideks olid kihelkonnakooli õpetaja Jaan (Ivan) Paulus, kohalikust talurentnikust kujunenud revolutsionäär Mihkel Aitsam ja Nurtu kaupmees Jüri Oviir.

3. detsembril 1905 esines Velisel sütitava kõnega noor Friedebert Tuglas (Mihkelson), kelle Mihkel Aitsam oli Tartust aulakoosolekult kaasa kutsunud. Sündmused kulmineerusid, kui 14.-17. detsembril põletati Tallinnast saabunud relvastatud tööliste õhutusel ümbruskonnas maha 12 mõisahäärberit. Suleti kõrtse ja riigiviinapoode. Ülestõusu staap asus kohaliku kihelkonnakooli ruumides (praegune Velise Klubi). 19. detsembril jõudis Haapsalust kohale tsaariarmee väeosa koos ümbruskonna relvastatud mõisnikega - niinimetatud mustsajalised. Selleks ajaks oli koolimajja kogunenud hulk talupoegi. Karistussalgal õnnestus koolimaja märkamatult ümber piirata ja lähedalt tuli avada. Ülestõusnud ei suutnud ootamatult kallale tunginud ja relvastatud karistussalgale vastu panna ning taanduti koolimaja taga asuva jõe kõrgete kallaste varjus. Tekkinud tulevahetuses said surma viis ja haavata kaheksa meest. Ülestõusu juhtidel õnnestus pääseda.

13. jaanuaril 1906 jõudis Velisele kindral Bezobrasovi karistussalk, kes korraldas vallamaja ees metsiku veresauna, pekstes vallarahva silme all poolsurnuks 14 meest. Mahalaskmise läbi mõisteti surma neli "süüdlast". Samuti põletati karistuseks maha maadluskuulsuse Georg Lurichi onu Hans Lurichi Kalase talu Velisel.

Neid raskeid päevi ja langenud ohvreid pole Velise rahvas unustanud. Nii püstitati 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi eestvõttel annetatud summadega mälestussammas 1905. a langenuile. Monument asub Eesti Apostliku Õigeusu Velise Ristija Johhannese kiriku esisel väljal. Siinsed sündmused ja Vigala talupoja Bernhard Laipmani traagiline saatus oli aluseks Mark Soosaare loodud filmile "Jõulud Vigalas". Tolleaegsetest Velise kangetest jõumeestest on ajendatud Ludvig Mei romaan "Tagaaetav".

Velise Ristija Johannese Apostlik-õigeusu kirik