Kooliõpetaja ja harrastusarheoloog Jaan Jung on oma teose “Muinasaja teadus eestlaste maal” III köite Märjamaa kihelkonna osas maininud “kloostriaset Sulu karjamõisa põllul jõekaldal, mida Kihu munkade kabeliks kutsutakse”. Rahvasuus tänini elava pärimuse kohaselt olnud vanasti kabeli ja selle juures paiknenud kabeliaia juures rahvast palju nagu kihulasi. Üle jõe kabelini olevat viinud palkidest sild. Kabel olevat hävinud sajanditetagustes sõjasündmustes, mil poolakad kabelit piiranud ning mungad piirajatele kirikutornist treppi mööda kive kaela kukutanud. Kuna poolakad munkadest teisiti jagu ei saanud, pannud nad kiriku põlema ja sellest ajast alates seisvat koht varemetes.

Tõenäoliselt on Kihuna “kloostri” ehk “munkade kabeli” varemete kohal olnud keskaegne külakabel. Enne reformatsioonisündmusi ja mõningal määral ka hiljem ehitati külakabeleid kihelkonnakirikute abikirikutena kogu Liivimaal. 1984. a rajati pühakoja kohale kelder.